Askur Alase tõlked islandi keelest (ühel juhul ka inglise keelest) eesti keelde.
Põhjamaade parimate traditsioonide järgi kirjutatud psühholoogilises põnevikus lähevad kaks meest ja naist mööda Islandit reisima. Nad suunduvad saare asustamata keskossa. Kui Hrafn ja Egill on lapse¬põlvesõbrad, siis Anna ja Vigdis alles saavad lähemalt tuttavaks. Mõnusalt ja helgelt alanud matk võtab õudusunenägu meenutava pöörde, kui rännuseltskond keset üüratut liivikut, suurt mittemidagit, udus ja pimedas autoga vastu üht maja sõidab. Varsti ei saa enam keegi aru, mis on reaalne, mis mitte. Kas kummalised võõrustajad, kes neid sisse kutsuvad, on ikka olemas? Kas must lõppematu liivik, kindlust meenutav talu ja kõik muu tõesti eksisteerib? Ja kas keegi saab üldse kariloomi keset liivakõrbe pidada? Kui ei, siis mida need loomad seal teevad?
Guðmundur Arnar Guðmundssoni “Südamekivi” (islandi k. „Hjartasteinn”, inglise k. „Heartstone“) on Islandi hunnitu looduse taustal hargnev lugu ühest sõprusest, mis ähvardab enda alla matta saatuseid. Kauges maalilises Islandi kalurikülas kogevad teismelised poisid Thor ja Christian tormilist suve. Üks nendest püüab võita ühe tüdruku südant, samas kui teine avastab uued tunded oma parima sõbra vastu. Lavastaja paigutas esimese armastuse lood keskkonda, kus noored õpivad tundma, kuidas loodus ja inimesed võivad olla nii ääretult ilusad kui ka piiritult julmad. Seda kõike saadab suurepärane saatemuusika, kus esindatud pea kõik Islandi staarid Björkist Sigur Rósini.
Egill Kiilaspea-Grimuri poja saaga on Njalli saaga järel ilmselt tähtsuselt teisel kohal islandlastesaagade seas, sest Egill mitte ainult suur vägimees, vaid ka skald, mistõttu saagas on palju muistset luulet. 13. sajandil kirja pandud saaga tegevus toimub, nagu ka teiste islandlastesaagade puhul, peamiselt 10. sajandi Islandil, ja kui kangelane võõrastele maadele purjetab, siis ka mujal. Katkend räägib hektest, kui Egill jõudis viikingirektel Inglismaale, kuid sattus oma verivaenlase, kuningas Erik Verikirve kätte vangi. Osaliselt on tõlgitud ka üks viikingiaja suurimaid poeeme, Egilli “Pea päästmine”.
Eestis sai Jan Uuspõllu monotükk “Isa” väga populaarseks. Vähesed teavad, et selle autoriks on islandlane Bjarni Haukur Thorsson, kes on selle ka romaaniks kirjutanud.
“Nii naljakas, väga eluline ja kohati ka üllatav. Selle väikese lihtsa loo sees jookseks nagu teine lugu: noored saavad kokku, neil sünnib laps, nad annavad endast parima, kuid lähevad siis lõpuks siiski lahku. Kuid nurk, mille alt noor isa seda kõike edasi annab, kisub naerust kohati kõveraks.”
– Karin Kastehein, toimetaja
Virvarebane“ on proosapoeem, mida võib võrrelda ka sümfooniaga: see algab kahe erineva narratiiviga 19. sajandi lõpu Islandi maakolkas, mis jooksevad ühte alles romaani lõpus. Autor kirjeldab, kuidas pastor Baldur Skuggason jahib mägedes ja lumetormis eluga riskides haruldast, lausa maagilist sinirebast. Paralleelselt jutustab Sjón botaanik Fridrik B. Fridjónssoni sulnist suhtest Downi sündroomiga Hafdísiga. Teose originaalpealkiri „Skugga-Baldur“ viitab ühelt poolt müütilisele loomale ja teiselt poolt pastorile. Millal muutub inimene loomaks ja loom inimeseks?
„Islandi kell“ põhineb Nobeli preemia laureaadi Halldór Kiljan Laxnessi (1902–1998) samanimelisel romaanil, mis kauges saareriigis on erakordselt populaarne. Küllap seepärast, et teos räägib kõigest inimlikust: sügavatest tunnetest, inimeseks jäämisest, eneseohverdusest ja unistustest, ent ka hingelisest pehkimisest, alatusest, kõrkusest ja piiratusest. Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Laxness on pöördunud oma rahva juurte juurde, kasutanud islandi saagade stiili ja ajaloolisi sündmusi ning prototüüpe 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguseses.
Virvarebane“ on proosapoeem, mida võib võrrelda ka sümfooniaga: see algab kahe erineva narratiiviga 19. sajandi lõpu Islandi maakolkas, mis jooksevad ühte alles romaani lõpus. Autor kirjeldab, kuidas pastor Baldur Skuggason jahib mägedes ja lumetormis eluga riskides haruldast, lausa maagilist sinirebast. Paralleelselt jutustab Sjón botaanik Fridrik B. Fridjónssoni sulnist suhtest Downi sündroomiga Hafdísiga. Teose originaalpealkiri „Skugga-Baldur“ viitab ühelt poolt müütilisele loomale ja teiselt poolt pastorile. Millal muutub inimene loomaks ja loom inimeseks?
Fakt on, et João Lopes Marques ei tea ikka veel, mis teda siin Eestis nii kangesti kinni hoiab. Pärast mitut põgenemiskatset andis ta alla. Ta otsustas oma kirge Eesti vastu endale tunnistada ja oma enesekehtestatud eksiili lihtsalt veel rohkem nautida. Ta otsustas oma mõtteid ja tundeid ka teistega jagada. „Raamatusse minu ilus eksiil Eestis” on koondatud tema arvamuslugude paremik, mis jutustavad Eestist ja eestlastest tema pilgu läbi.
Nobeli preemia laureaadi Halldór Laxnessi romaani “Islandi kell” tegevus toimub seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Islandil, mis on Taani koloonia. Islandit kimbutavad ülim vaesus, nälg ja katk. Üks romaani tegelastest, varguses süüdistatud talunik Jón Hreggvidsson teeb nilbet nalja Taani kuninga aadressil ning leiab peagi, et on põgenik, keda süüdistatakse kuninga timuka mõrvas. Järgnevate aastate jooksul saab Hreggvidssonist ettur palju laiaulatuslikumates poliitilistes ja isiklikes mängudes. Neist peamine on õnnetu armastuslugu noore ja kangekaelse aadlidaami ja kuninga antikvaari vahel.
(“Eldhús eftir máli, hversdagslegar hryllingssögur”)
Svava Jakóbsdóttiri viis novelli kirjutas üheks näidendiks Vala Thrórsdóttir.
Näidend (viiele nais- ja ühele meesnäitlejale) loeti ette Põhjamaade draamapäevadel 2008. aastal.