mäed

10th märts, 2018 11:00 p.l. | by Askur | Posted in Reisid

Varem pole ma tahtnud ringireisi teha, sest tavaliselt on inimeste aeg piiratud ja selle vähesega ei jõua ma näidata kogu seda ilu, mida tahaks. Lõpuks olen endaga lepituse teinud ja koostanud marsruudi, kus minu hinnangul minimaalse ajaga – 9 päeva – on võimalik teha saarele ring peale nii, et näeb maksimaalselt palju ja sealjuures ei pea suuremat osa aega bussis istuma; sügisese aja tõttu võib maastikke kogeda imelistes värvides, vahel ka lumes, ning ka virmalised ei tohiks pääseda – ainuüksi nende vägevuse pärast korraldatakse siia erireise.

Islandi eddad ja saagad kuuluvad maailma kirjanduspärandi kullavaramusse, kuid ka tänapäeva islandi kirjandus on köitnud paljude eestlaste tähelepanu, olgu selleks Halldór Laxness, Yrsa Sigurdardóttir, Sjón või hoopis keegi mitte-islandlasest kirjanik. Nii mõnigi tunneb islandi muusikat Björki või Eestis esinenud Sigur Rósi, Sólstafiri või Ólafur Arnaldsi kaudu. Ja ka Islandi lummavaid maastikke, vulkaane ja liustikke, koski ja laavavälju, on olnud võimalik näha James Bondi, Thori, Noah, Prometheuse, Walter Mitty filmides või sarjades Troonide mäng, Igikeltsa needus või Lõksus, kui tuua näiteks vaid mõni.

 

1. PÄEV (20.10, laupäev – 310 km): KULDNE RING JA KOSED 

1

Lend Tallinnast Keflavikki. Islandi maagiline maastik ja karge ilm pühib nagu peoga varasest ärkamisest tingitud unisuse. Läbi pealinna Reykjaviki sõites suundume „Kuldseks ringiks“ nimetatud Islandi populaarseimale marsruudile, sest nägemata ei saa jääda UNESCO kaitse all olevad, maailma ühe vanima demokraatliku rahvakogu, Altingi väljad, kus Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilavad lausa silmnähtavalt teineteisest eemale nihkuvad. Samuti  ka iga viie minuti järel mõnekümne meetri kõrgusele purskav geiser Strokkur. Külastame Islandi ainsa Nobeli preemia laureaadi, Halldór Laxnessi majamuusemi ja iidset piiskopikantsi Skálholti, kus tegutses ka Yrsa Sigurdardóttiri romaanis „Kolmas märk“ mainitud 17. sajandi piiskop Brynjólfur. Siinkandis on toimunud Islandi saagadest tähtsaima, Njalli saaga ja Laxnessi „Islandi kella“ tegevus. Näeme kogunisti kolme Islandi kuulsat koske, millest ühe, 60meetrise Seljalandsfossi tagant saab läbi jalutada. Ööbime sama kõrge Skógari kose kõrval.  

Skogafoss2

 

2. PÄEV (21.10, pühapäev – 314 km): LÕUNARANNIK JA LIUSTIK

Alustame päeva Skógasafni muuseumis, kust saab aimu, kuidas islandlased vanasti elasid. Ühes mätaskatusega majas, mida seal näha saab, elati koos loomadega veel 1970. aastal! Üllatavaid eksponaate leiab ka muuseumi siseruumidest.

Edasi viib tee mööda lõunarannikut Reynisfjarasse, kus peatume, et jalutada Atlandi ookeani musta liiva rannikul. Siin on sageli üllatavalt võimsad lained ja see on kuulutatud Islandi ohtlikuimaks paigaks. Rannas kerkivad kõrgustesse kaljud, mille juures on üllatavad laavaformatsioonid. Jalutame 100m sügava ja 2 km pika  Fjaðrárgljúfuri kanjoni serval. Päeva lõpetame Kagu-Islandil Skaftafelli rahvuspargis, kus teeme paaritunnise matka Euroopa suurima, Vatnajökullil liustiku äärsetes mägedes, kus basaltsammastega amfiteatris paikneb Svartifossi kosk. Ühelt poolt lõputud mustad liivikud merre suubuvate jõgede ümber, lage maa, teiselt poolt kõrged kaljumäed, Islandi kõrgeim tipp, Euroopa suurim, Vatnajökulli liustik, metsakesed ja kosed, kaljumoodustised ja sammalde värvide mäng. Ööbimine sealsamas.

icelagoon2

 

3. PÄEV (22.10, esmaspäev – 348 km): JÄÄMÄED JA KIVID

Alustame päeva laevareisiga majesteetlike jäämägede vahel, mille peal võib vahel hülgeidki peesitamas näha. Jäämäed murduvad Vatnajökulli liustiku küljest ja kümnekorruselise maja kõrgusest jäähiiglasest on vee peal näha vaid kümnendikku. Jäämäed hulbivad Islandi sügavaimas veekogus (250m) seni, kuni kuluvad piisavalt väikseks, et ookeani pääseda.

Jätkame teekonda inimtühja Ida-Islandile, mille 22700 ruutkilomeetril elab vaid 16 000 inimest. Seda enam pääseb mõjule loodus. Näeme püramiidi meenutavat 1km kõrgust Búlandstinduri mäge ja majesteetlikku Vestrahorni mäge ookeani rannikul. Külastame tohutut erakordset kivimite kollektsiooni, mida kohalik elanik Petra kogus terve oma 90aastse elu jooksul. Ööbime idarannikul.

Lõuna1

 

4. PÄEV (23.10, teisipäev – 402 km): IDA- JA PÕHJA-ISLANDI IMED

Vaatleme Lagarfljóti jõge ja järve, kus juba 14. sajandist on teateid kurikuulsa Lagarfljótsormurinni kohta. Tegu on Islandi vastega Loch Nessi koletisele, kes sülgab mürki, jahib inimesi ja hävitab lausa talusid. Räägitakse, et seda kanti asustavad pigemini trollid, haldjad ja vaimolendid. See on ka ainus piirkond Islandil, kus võib kohata põhjapõdrakarju. Lagarfljóti juures asub Islandi üks kõrgemaid koskesid, 123meetrine Hengifoss, mille ligi pääsemiseks tuleb teha tunnine matk.

Külastame Ida-Islandi suurimat linnakest Egilsstaðirit, kus elab 2500 inimest, ja Seyðisfjörðuri asulat, kus toimus ETV-s näidatud seriaali Lõksus tegevus. Päeva teise pooles sõidame Põhja-Islandile, peatudes Euroopa võimsaima, Dettifossi kose juures, mille toores jõud on hingemattev. Ööbimine Myvatni järve ääres.

virmalised

 

5. PÄEV (24.10, kolmapäev – 72 km): LOODUSIMED MYVATNI JÄRVE ÜMBER

Myvatni järv on Põhja-Islandi vaatamisväärsuste keskmes, mistõttu pühendame tänase päeva sellele ja sõitmist on vähe. Matkame Skútustaðiri pseudokraatritele, mida leidub peamiselt Islandil ja Marsil. Kõnnime Dimmuborgiri sürrealistlike „laavalosside“ vahel, kus on saare ühed hämmastavamad formatsioonid. Osa Troonide mängu sarjast on filmitud just siin. Hveraröndor Hveriris näeme vulkaanilisi mudaauke ja kollaseid väävlivälju, maa on sõna otseses mõttes elus, podiseb ja aurab.

Vallutame 420m kõrguse Hverfelli vulkaanikraatri, kust avaneb ümbruskonnale ahhetamapanev vaade.

Jalutame veega täitunud Viti ehk Põrgu kraatri harjal ja Krafla vulkaani kandis Leirhnjukuri süngete laavamaastike vahel, kus laavaväli on veel 80ndate Krafla purskest soe.

Grjótagjas saab laskuda maa-aluse allika juurde ja vaadelda, kuidas Islandi sõna otseses mõttes lõhki kistakse, kui kaks mandrilava üksteisest eemalduvad. Päeva lõpus saab lõõgastuda tervistavates Myvatni termaalvetes, nö Põhja Sinises laguunis. Ööbimine Myvatni kandis.

Godafoss

6. PÄEV (25.10, neljapäev – 329 km): PÕHJALA PEALINN JA VAALAD

Alustame päeva Godafossi kosega. Kui Dettifossi hüütakse „koletiseks“, siis Godafossi peetakse „kaunitariks“. Sõidame vaalavaatlusreisile (lisatasu eest) Dalvikki, kus on parimad võimalused küürvaalade (kuni 16m, 40t) ja kääbusvaalade (kuni 10m, 10t) nägemiseks, vahel isegi laeva külje all. Soovijad saavad reisi käigus ka kala püüda. Kinni püütud kala grillitakse maale jõudes ära ja kõik saavad seda maitsta.

Peatume Põhja-Islandi pealinnaks hüütavas Akureyri linnas. Pärast linnaga tutvumist ja lõunat sõidame Loode-Islandi suunas ja jääme ööseks Blönduósi kanti, kus toimus näiteks Grettiri saaga ja Hannah Kenti „Matmisriitused“ tegevus.

vaal

7. PÄEV (26.10, reede – 344 km): SNÆFELLSNESI POOLSAAR

Sõidame Snæfellsnesi poolsaarele, mille keskel troonib perfektselt koonjas 1,5 km kõrgune lumega kaetud Snæfelli vulkaan. Jules Verne kirjutas romaanis „Teekond maakera südamesse“, et just selle vulkaani kraatrist pääseb Maa keskele. Siin toimusid ka samanimelise filmi võtted. Ja 1000 aastat tagasi leidsid siin aset Erik Punase saagas kirjeldatud sündmused. Mõned peavad seda ka üheks Maa energeetiliseks keskuseks. Stykkishólmuri linnakeses toimus osa filmi Walter Mitty salajane elu tegevusest.

Külastame üht vähestest haikalatöötleja taludest Islandil, kus näeme, kuidas grööni hai mürkidest vabastatakse ja saame seda ka mekkida – tavaliselt tehakse seda pitsikese brenniviniga. Teeme poolsaarele tiiru peale, peatudes kaunites kohtades, näiteks musta kivide ja liivaga Djúpalónssanduri rannas. Saab laskuda mitmekümne meetri sügavusele maa-alustesse vulkaanilistesse koopastesse (lisatasu eest, koos kohaliku giidiga). Jalutame Arnarstapi kaljupangal ja ööbime sealkandis.

snaefell

8. PÄEV (27.10, laupäev – 234 km): LÕPETAME RINGI REYKJAVIKIS

Borgarnesi linnas külastame modernset saagakeskust, kus saab elavalt esitatud ülevaate Islandi saagamaailmast ja varasemast ajaloost. Lõuna ajal jõuame Reykjavikki. Pärast ekskursiooni saab omal käel pealinna avastada, külastada turgu, muuseume, raamatu- või plaadipoode, kohvikuid või restorane.

 

9. PÄEV (28.10, pühapäev – 50 km): KOJULEND

Transfeer öömajast Reykjavikis Keflaviki lennujaama. Lend Keflavik-Tallinn. Õhtul hilja jõuame kodumaale.

 

SÖÖK: Hommikusöögid on reeglina hinna sees. Lõuna ajal on võimalus osaleda ühises supilõunas: päevasupp + saiad + vesi. Enamasti saab suppi ka tasuta juurde. Lõunad saab grupihinnaga, otsustada ja maksta saab samal päeval, hinnad on sõltuvalt kohast ca 15-20 eurot (tasuda ISKis). Õhtusöögiks tuleb endal poest toitu varuda või hotelli vm söögikohas einestada.

KINDLUSTUS: Tungivalt soovitatav on teha reisitõrkekindlustus ja tervisekindlustus.